Автор работы: Пользователь скрыл имя, 07 Мая 2012 в 19:10, реферат
Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.
Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.
TALLINNA POLÜTEHNIKUM
Vitali Kožanov
PV - 10
Sport Eestis
Referaat
Tallinn 2012
SISALDUS
SISEJUHATUS 3
SPORDI AJALUGU 4
SPORDIALAD EESTIS 5
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD 6
Erki Nool. 6
Andrus Veerpalu. 6
Kristina Šmigun - Vähi. 7
Erika Salumäe. 7
Gerd Kanter. 8
LONDON 2012 9
INFOALLIKAS 10
Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.
Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.
Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk-, korv- ja jalgpall.
Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused.
Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad suveolümpiamängudest ja taliolümpiamängudest.
Aga maailmameistrivõistlused toimuvad iga aasta. Toimumine sõltub spordialast.
Spordi algeid võib leida muisteist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud.
Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda.
Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased.
Spordialad eestis jagavad kahe liidule. Nad on olümpiaalad ja mitteolümpiaalad.
Olümpiaalad:
Mitteolümpiaalad:
Erki Nool sündis 25. juunil 1970, Võrus. Ta on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) . Ning praegu Erki on poliitik. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Veel ta võitis Euroopa meistrivõistlused 1998 aastal ning võitis Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus 1996 aastal.
Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971, Pärnumaal. Tema on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Ta võitis Olümpiamängud 2002 ja 2006 aastal. Ja kaks korda ta oli Maailmameistrivõistluse võitja 2001 ja 2009 aastal. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest.
Kristina Šmigun-Vähi sündinud 23. veebruaril 1977, Tartus. Ta on on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Kristina on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Šmigun. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Šmigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks.
Erika Salumäe sündis 11. juunil 1962, Pärnus. Ta on on Eesti jalgrattur, aga praegu poliitik. Erika on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Ta on Eesti Koolispordi Liidu, Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu ja Eesti Petanque'i Klubide Liidu president (aastani 2008).
Gerd Kanter sündinud 6. mail 1979, Tallinnas. Gerd on Eesti kettaheitja. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja). Kanterit treenib Vésteinn Hafsteinsson (Island). Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. 2006. aastal võitis ta esimese inimesena Bigbank Kuldliiga jackpot'i. Ta võitis Maailmameistrivõistlused 2007 aastal ning järgmisel aastal 2008 Gerd võitis kuld medali Olümpiamängudel.
Londonist saab olümpiajaloos esimene linn, kus mängud toimuvad kolmandat korda. Esimene kord mängude võõrustamiseks oli linnal võimalus 1908 ning seejärel teise maailmasõjajärgselt 1948.
Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule ca 2000 aastat tagasi roomlased. 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. 17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu. Linna laastasid 1665. aasta katk ja 1666. aasta suur tulekahju. Tänasel päeval on Londonis elanikke 7 825 200. London oli maailma 2002. aasta turismipealinn kui seal käis 11,6 miljonit välisturisti.
EESTI KVALIFIKATSIOONINORMID. VÕISTLUSED. TAOTLEJAD.